FRIEDRICH NIETZSCHE
aastane autor vôis rahuldustundega puhata enne kui astuda kuulsate traditsioonidega Pforta
maakooli.
Nooruk tunneb, et üks elu periood on lôppenud. Ta on tublisti tegelnud proosa-, luule- ja
muusikaharrastustega, lôpetanud algkooli ja toomgümnaasiumi. Üleelatud on juba 3 lähedase
inimese (isa, venna ja vanaema) surm. Kôik see koos poisi enda hilise ja raske arenguga
(esimese sõna ütles ta alles 2,5 aastaselt) ning juba tollajal alanud silma ja peavaludega andis
ta toimetamistele raskepärase küpsuse.
Kuni elu lôpuni ei unusta ta seda naiivses vormis kirjapandud kreedot. Vôib-olla selles
kirglikus, metsikus vajaduses inimhinge pôhjani süüvida peitubki Nietzsche saladus, tema
ônn, valu ja suurus.
18. aastaselt hülgab ta vanemate usu. 21. aastaselt loeb ta Schopenhaueri raamatut "Die Welt
als Wille und Vorstellung" ja see haarab teda väga. 23. aastaselt kukub ta hobuselt ja see
muudab ta eluks ajaks sôjaväeteenistusele kôlbmatuks