Sotsiolingvistika uurimistöö näide
küsivateks partikliteks. Ta toob välja, et enamasti hääldatakse partiklid eelneva sõnaga
kokku. Neid küsipartikleid kasutatakse nelja tüüpi küsimustes:
a) kas-küsimustes – sel juhul on partikkel täislause lõpus;
b) jutustavates lausetes, mille lõppu pannakse vä/võ/või;
c) teist kõnelejat parandavates lausungites, kus püütakse korrigeerida teise öeldut –
sel juhul paikneb see korrigeeritava koha järel ning seda võib nimetada
toimetamispartikliks;
d) üldise sisuga mis-lauses, mille lõpus on konkretiseeriv fraas vä-partikliga (nt mis
sul suus on, kala=vä);
e) lausekonstruktsioonis, kus mis-lause on sulanud kokku teise lausepoolega (nt
mis ta on mitu korda siis see kohus olnud=vä). (Hennoste 2000: 1797–1798)
Partikli või ja küsipartikli ja suhtluspartikli vä varieerumist on eesti keeles uurinud
näiteks Liina Lindström ja Pärtel Lippus oma teadustöödes. Neid partikleid kasutatakse