Lühidalt arvutilingvistikast
Arvutuslingvistikalt inimesele."
on väljatoodud mitme allkeele omavahelist võrdused: argikõne ja ajalehekeel, avaliku
kõne ja ilukirjanduskeel, kõne ja kiri, ametlik ja argine suuline kõne. Kokkuvõtvalt tehti
järgnevad järeldused:
5
Ajakirjanduskeeles on sagedasemad nimisõnad, 90ndate alguses kõneldi palju rahast.
Avaliku suulise kõne ja kirjakeele erinevused on samad mis eelneval. ,,Suulisele kõnele
on omased spontaansus ja toimetamispartiklid (e, ehh, äää) ja piiripartiklid (eksole, vää,)"
(Tiit 2000: 267). Ilukirjanduses kasutatakse konkreetsemaid koha ja ajasõnuja nimisõnu.
Välja on toodud tõik, et suuline ametlik kõne kasutab ,,mina, see ja need, ilukirjandus aga
meie, tema, nad" (Hennoste 2000: 268).
Kirjalike tekstide esimesed sada sõna katavad 32-34 % tekstidest, suulise korpuse sõnad
aga 46-476% ehk suulises kõnes saadakse hakkama väiksema arvu sõnadega.
annaabi.ee 
