Kriminaalpoliitika kordamine
mis tähendab kuritegevuse ennetamist. Kuna kuritegevuse täielik likvideerimine on ilmselgelt
välistatud, on kriminaalpreventsiooni defineeritud ka kui kuritegevuse piiramist.
Kriminaalpreventsiooni saab liigitada:
a)primaarseks, sekundaarseks ja tertsiaarseks tervishoiu profülaktikamudeli alusel (Brantingham ja
Faust 1976);
b) primaarseks, sekundaarseks ja tertsiaarseks läbiviija alusel;
c) preventsiooni toimeprintsiipide alusel;
d) kuritegevusele kalduvate noorukite mõjutamine, olustikuline kriminaalpreventsioon, kohaliku
tasandi kriminaalpreventsioon ja sotsiaalne kriminaalpreventsioon;
e) sotsiaalseks ja situatsiooniliseks kriminaalpreventsiooniks;
Esimest 3 liigitust kasutavad peamiselt teoreetikud, viimast 2 praktikud.
Kuritegelike kalduvuste mõjutamine on pigem praktikute hulgas kõlapinda leidnud
kriminaalpreventsiooni alaliik. See tegeleb põhjustega, milliste tõttu inimesest kujuneb kuritegelik
annaabi.ee 
