Barokk, valgustus, klassitsism, seikluskirjandus
üksikule saarele, aga pidid seal taluma suuri raskusi, millest kõige tuntum on W.
Goldingi romaan ,,Kärbeste jumal"
Eriti viljakaks ajaks seikluskirjanduse loomisel oli 19. sajand, hakati viljelema
põnevus ja õudusjutte. Nt Edgar Allan Poe novellid või M. Shelley romaan
,,Frankenstein". Sama vana on ka kolmas seikluskirjanduse liik- dektetiivromaan,
mille üheks loojaks on Conan Doyle (Sherlok Holmes) ka Agatha Christie ( Hercule
Poirot)
Dektektiivromaani reeglid.
1. Teos peab toetuma toimepandus kuriteole.
2. Süüdlasena kõnealla tulevaid isikuid peab olema alla kümne.
3. Süüdlane peab tegevustikku ilmuma juba teose alguses, mitte teose viimastel
lehekülgedel.
4. Dektektiivi poolt avastatud faktid peavad olema teada ka lugejatele.
,,Salapärane juhtum Styles'is", ,,Tuhkur hobune", ,,Kellad", ,,Laip raamatukogus",
,,Mõrv idaekspressis" ,,Eesriie"(Poiroti viimane juhtum ja surm)
Tuntuim kriminaalnäidend on ,,Hiirelõks"
Daniel Defoe(1660- 1731)