Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid
• prostaglandiinid (maolimaskesta kaitsvad ained, nt
misoprostool)
1.4.1. H2-retseptorite antagonistid: esimese põlvkonna H2-blokaatorid (tsimetidiin), teise põlvkonna H2-
blokaatorid (ranitidiin). Erinevused esimese ja teise põlvkonna H2-histaminoblokaatorite vahel, nende
kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja koostoimed teiste ainetega.
Tsimetidiin, ranitidiin
Kineetika – imenduvad seedetraktist kiiresti, biosaadavus kuni 70%, erituvad neerude kaudu.
Toimemehhansim – spetsiifilised H2-retseptorite blokaatorid, mis pärsivad nii mao basaal- kui stimuleeritud
sekretsiooni. Inhibeerivad histamiini, gastriini ja atsetüülkoliini poolt stimuleeritud maomahla sekretsiooni,
s.o doosist sõltuv efekt. Maomahla sekretsiooni langus vähendab pepsiini sekretsiooni. Väheneb maomahla
kogus, H+ kontsentratsioon, pepsiini ja sisemise faktori sekretsioon. Kaudne toime uitnärvi. Peamine
terapeutiline efekt on seotud basaalse ja öise mao sekretsiooni vähendamisega