Eestlaste väljaränne 19. sjanadil - 20. sajandi algul
Läti alana on
käsitletud Kuramaad, osa Vitebski kubermangust (Latgale) ja Lõuna-Liivimaad (ilma
Valga ja selle ümbruse eesti valdadeta).
Asunduste arvu aluseks on: Meomuttel, Jüri 1900. Eesti asunikud laialises Vene riigis.
Esimene katse sõnumid kõikide Eesti asunduste üle tuua. Jurjev (Tartu): “Postimehe”
trükikoja kirjastus; Nigol, August 1918. Eesti asundused ja asupaigad Venemaal. (Eesti
Kirjanduse Seltsi Kodumaa Tundmaõppimise Toimekonna toimetused nr. 1). Tartu: Eesti
Kirjastusühisus “Postimees”.
J.Meomutteli ja A.Nigoli toodud andmed eesti asunduste kohta pole üks-üheselt
võrreldavad asunduse mõiste täpse määratlematuse tõttu. Samuti polnud J.Meomutteli
nimestik nii täielik, sest rea hiljuti loodud asunduste kohta, eriti Siberis, polnud ta veel
teateid saanud. Küll aga tulevad võrdlusest hästi välja üldtendentsid.
Läti alal 1918. loendatud 12 asundusest 6 asusid etnilisel piirialal segaasustuse alal,