E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Kui kaua sa juba nälginud oled?» küsis Jaanus, muretsedes, et poiss enesele vorpides liiga
võiks teha.
«Laupäevast saadik,» pomises Maanus kibedas töös ja hammustas sügava poolringi
leivasse.
«Ei sa siis kõike tohi ara süüa.»
Maanus vahtis kohkunult keelaja otsa.
«Sa teed enesele kahju. Jäta nüüd järele.»
«Aga, pai Jaanus . . . »
«Anna siia. Pärast võid jälle süüa.»
Haleda meelega lahkus Maanus ülejäänud toiduvarast. Jaanus tõstis ta jalule, kohendas sängi
ja ütjes:
«Nüüd võtame riidest lahti ja heidame magama. Seni räägi mulle lühidalt, kui jõuad, mis
sulle on juhtunud.»
Ja kuna mõlemad endid riietest välja koorisid, jutustas Maanus unise, aga endise vastu juba
toibunud häälega, kuidas kubjas teda laupäeva hommikul kodust leidnud ja kui laisklejat
nuhelda tahtnud. Tema putkanud tulise hirmuga uksest välja, kubjas kirudes tagantjärele. Poisi