Antiikaja naine
Kaasavara läks tagasi naisele ja laste
ülalpidamine oli mehe kanda.
Naistel oli oma osa ni koduses majapidamises kui ka avalikus elus. Naised said
varandust nii kaasavarana kui ka pärandusena kas vanemate või abikaasa käest.
Kodune majapidamine kannatas välja mehe eemalviibimise, mitte aga naise äraolekut.
Kaasavarana said naised vallasvara, mitte maad. Naistele kuulus ka maju ja kortereid,
mida võis välja uurida, aga ka müüa.
Naised tegutsesid ka ametites, eeskätt kudujatena, toiduvalmistajatena, lapsehoidjate
ja ammedena. Samuti oli naisi baari-ja kõrtsipidajate hulgas.
Kui kasvas perekeskus ja perekond läks üle avalikku ellu, muutus naisele kuuluv
kodune majapidamine tähelepanu objektiks. Naised säilitasid väga kaua oma kultuuri
oma kommete ja riietustega.
Hellenism tunneb ka õpetatud naisi. Neil kõigil oli haritud isa, nii et isa mõjutas
tütarde karjääri rohkem kui nende abikaasad.Naised olid professionaalid kuntsi, luule
ja muusika vallas