Mäed ja nende loomad.
Lumelammas on levinud Ida-
Siberist kuni Kaug-Ida põhja-
ja keskosani. Põhja-Ameerikas
elavad lumelambad mandri
lääneosa mägedes Alaskast
Põhja-Mehhikoni.
Sarved on rasked ja jämedad,
laia eespinnaga, kuid üsna
lühikesed. Isaste loomade tüvepikkus 148-182 cm,
õlakõrgus 95-115 cm, kaaluvad 70-140 kilogrammi.
Emasloomad on mõõtmetelt väiksemad.
Lumelambad eelistavad asustada raskesti läbipääsetavaid
ja kaljuseid mäenõlvu. Mõnes paigas elavad nad paikselt,
toiduvaesemates piirkondades sooritavad regulaarseid
rändeid. Lumelambad toituvad peamiselt rohttaimedest,
eelistades kõrrelisi ja liblikõielisi; söövad ka seeni ja
samblikke.
Poegimine toimub mais-juunis. Emasloom sünnitab
tavaliselt ühe järglase, on täheldatud ka kahte.
Lumelammaste peamiseks vaenlaseks on hunt, talledele on
ohtlikuim ahm ehk kaljukass.
Lumelammaste eluiga on paikkonniti erinev: Põhja-
Ameerikas on looduslikes tingimustes keskmine eluiga 12-