Maarjapäevad
Õhtuti tehti lõket,
käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu
näiteks käsitööd. Vanasti inimesed uskusid, et muidu läheb lammastel halvasti.
Samuti oli keelatud kala püüda. Heinamaarjapäeva traditsiooniks oli leedutuli,
see laoti kõrgemale kohale või rannale. Leedutuli tagas viljaõnne ja kalasaagi.
Samuti oli uskumus, et kui seda päeva ei tähistatud, pidid igasugused hädad ja
õnnetused inimesi tülitama.
Toidutraditsiooniks oli leiva tegemine ja joodi maarjapuna.
15. august rukkimaarjapäev (Maarja surmapäev)
Rukkimaarjapäeva ehk külvimaarjapäeva tähistatakse 15.augustil.
Kirikukalendris on see Neitsi Maarja taevamineku ehk uinumise päev. See on
sammuti rukkikülvi lõpuaeg. Nimetatud püha on alguse saanud viiendal või
kuuendal sajandil kirikust. Samuti on teada, et kuuendal sajandil, keiser
Mauriciuse ajal, oli see päev ametlik püha. Maarja surma kohta puuduvad täpsed
annaabi.ee 
