Peamine probleem see, et töötuse arv kasvas metsikult. Töötutele hädaabitööd suurt füüsilist jõudu nõudvate ettevõtmistega. Keskmine töötasu päevas oli 1 kr, mis võimaldas 1 inimesel enam-vähem ära elada. Riigieelarvet survestas ka asjaolu, et riik ürtas abistada ettevõtjaid. Aktiivselt abstati põllumajandust, maksti ekportpreemiaid, kes suutsid midagi eksportida. Maksti kinni ka piimatoodete omahinna ja turuhinna vahel. Asutati riigi viljasalv, mis hakkas kokku ostma toiduteravlija nisu ja rukkis, makstes nende tootjatele turuhinnastkõrgemat tasu. See aitas põllumajandusel ja tööstusel püsima jääda, kuid mõjusid negatiivselt rigieelarvele. Abinõud küll kriisi survet leevendasid, kuid ei võimaldanud sellest välja tulla. Kõige paremaks abinõuks oleks olnud eesti krooni devalveerimine, mida aga ei tehtud, kuna tollastel eesti panga ja rahanduspoliitika juhtidel puudusid vajalikud teoreetilised ja praktilised kogemused
annaabi.ee 
