Rahvakalendri tähtpäevad
Nääride nimi tuleb alamsaksakeelsest väljendist ,,ni jar", mis tähendab uut aastat. Näärid olid
üks osa jõulupühadest, seetõttu olid kombed jõululaupäeva kommetega võrreldes üsna
sarnased. Tehti näärisokku, valati õnnetina, hoiti tuld öö otsa kustumata.
KÜÜNLAPÄEV, 2. VEEBRUAR
Märgib poole talve möödumist. Öeldi, et ,,küünlapäeval pöörab karu koopas teise külje" või
,,külma süda on pooleks". Selleks päevaks pidi pool talvisest toidutagavarast veel alles olema.
Ennustati palju. Usuti, et küünlapäeva päike lubab hea heinaaega ja viljasaaki. Teati, et kui
küünlapäeval päike sulatab, siis tuleb märtsikuu külm. Sel päeval soovitati õmmelda. Palgati
suveks abilisi ja teenijaid. Toiduks oli sealiha.
Küünlapäevast arvestati ka edasisi tähtpäevi, lugedes selleks nädalaid. Näiteks loeti, et
,,küünlast üksteist jürisse, jürist üheksa jaani".
VASTLAPÄEV
Vastlapäeva arvestamine on üsna keeruline. Tarvis on
annaabi.ee 
