pesapaikade kasutusest. Kodukaku menüüs on suurem lindude osakaal inimasutuse läheduses. Kodukakk on tuntud pisemate kakuliste, nagu värb- ja kivikakk, arvukuse vähendajana. Saagipüüdmise käitumisena on tuvastatud, kuidas kodukakk peksab tiibadega vastu põõsast, et sealt saaklinde välja peletada. Kodukakk sigib vara, alustades sellega juba veebruari lõpul ja märtsi algul, muneb peamiselt aprilli algul. Kurnas on 24 valget muna, mida emalind haub 2830 päeva. Toidurohketel aastatel on mune rohkem, isegi kuni 78: headel hiireaastatel kodukaku arvukus tõuseb. Haudumine algab pärast esimese muna munemist, mistõttu pesas on pojad erivanused. Pojad hakkavad lendama 30 35 päeva vanuselt, aga pesast väljuvad nad juba varem, kui nad on alles pooleldi udusulestikus. Kodukakku ohustavad suuremad röövloomad ja küttimine. Kodukaku tähtsus loodusele on toiduahela ja ökosüsteem, inimesele aga moetööstus ja ka kodulooma poolest. Kodukakk on nagu
Ta on üsna levinud lind niiskete ja soiste metsade servades ja rabades. Avamaastikele satub ta harva. . Metstilder pesitseb soistel metsaservadel ja raiesmikel, mis külgnevad veekogudega ja/või pikemat aega püsivate veelompidega. Metstilder on üsnagi häälekas lind. Oma kohalolekust annab ta märku valju ja meloodilise "tlüü-tlüi" hüüuga. Seevastu oma käitumiselt on ta tildrite hulgas pigem rahulik ja tema liigutused on aeglasemad. Üldjuhul pesitseb ta üksikute paaridena. Väga toidurohketel aladel võivad tekkida ka väiksed seltsingud, kuhu koguneb rohkem linde. Metstilder toitub peamiselt putukatest ja nende vastsetest ja selgrootutest (vihmaussid jt.). Tema menüüs on üsnagi levinud ka taimede seemned ja viljad. Õhus varitsevateks vaenlaseks on suured röövlinnud., . . Tutka: Kehapikkus 25...30 cm, isased on suhteliselt suuremad, emased väiksemad. Ka tiivapikkus on isastel suurem - 18...19 cm, emastel 14...16 cm. Kehamass isastel keskmiselt 180 g, emastel 110 g
annaabi.ee 
