Muinasaegsed toiduretseptid Eestlased tegid leiba aganatest ning sõid seda kalasoolveega. Saagivaestel aastatel, kui isegi aganaid ei jätkunud, leiba lisati paju, sammalt, peenestatud tammetõrusid, kanarbikku või sõnajalgu. Kuid ka selline leib oli kevadel haruldane. Kui sellist leiba polnud, inimestel tuli keeta suppi oblikast, karuohakast ja nõgesest, kuid vahel lisades sinna hernest, kaalikat ja muid köögivilju, mida neil parasjagu oli. Leiva kõrvale joodi hapupiima vee ja rukkijahuga, söödi räime, oblikasuppi või naerisuppi. Vahel joodi ka kaerakisselli (kaerakilet) piima või võiga. Värske piim või liha olid eestlaste laual väga harvaks nähtuseks. Mõned retseptid Kama: Kombineeritud kamajahu, mis on tehtud eelnevalt pruunistatud ja siis jahvatatud rukki-, kaera- ja odrasemmneetest. Tähtis on see, et sinna pandi ka hernest. Edasi tuleb see jahu segada piima või hapupiimaga. Herne- või oasupp: lih...
Minu jaoks kõige huvitavam oli teada saada kuidas tekkis puljong ning miks LouisXI ajal naised sõid ainult suppi. Töö tegemise käigus õppisin rohkem uurima allikaid ja järgima tööülessanet. Olin väga haaratud sellest tööst. Ülesanne sai täidetud. 4 Kasutatud kirjandus · Linda Lazarides ,,Hea tervis supikausist" (2005) · www.fazer.ee/Toiduretseptid/Supid · www.toidutare.ee · www.souphoopla.com · www.wikipedia.org/wiki/Soup 5
annaabi.ee 
