Põualiblikad
15
võrgendiniidiga kokku mõned puule jäänud kuivanud lehed. Sellise pesa sees on iga röövik
omaette poolkerakujulises kookonis. Kevadel hoiduvad talvituvad röövikud esialgu veel kokku,
hiljem aga ronivad laiali ning hakkavad elama üksikult. Täiskasvanud röövik on külgedelt hall,
seljalt must, kollakate või pruunikate triipudega. Ta on kuni 5 cm pikk. Nukkumine toimub
toidupuu tüvel või okstel; enne selle algust köidab röövik end puu külge võrgendiniidiga, mis
pärast jääb nukku toetama. Viimane on umbes 2,5 cm pikk, nurgeline, kollakas- või hallikasvalge,
mustade täppide ja laikudega. Pärast nukust väljumist eritab liblikas tagasoolest mõne tilga
punast vedelikku. Varasematel aegadel andsid sellised tilgad, kui neid puudel massiliselt leidus,
tõuke ebausklikule ettekujutlusele „ verevihmadest“. (Viidalepp, Remm 1996: 203)(Remm 1984:
229)