Referaat metskitsest
5. Metskitsed talvel
Suurtes laantes metskits eriti elada ei armasta. Metsamassiividele eelistab ta eriilmelisi
kultuurmaastikke, kus põllud ja heinamaad vahelduvad pisemate metsatukkadega. Ka
puisniitudel, raiesmikel ja metsaservades tunneb kits ennast hästi.
Nagu suuremate imetajate puhul tavaline, hoiab isasloom rohkem omaette ja emasloom
veedab suurema osa ajast talledega. Lume mahatulekul kogunevad kitsed aga sageli kuni
paarikümnepealistesse karjadesse.
Loomad koonduvad paremate toidupaikade, näiteks orasepõldude lähedusse. Hulgakesi koos
olles on kergem ka sügavasse lumme radasid tallata. Metsas aitavad karja tugevamad loomad
nõrgematel paksu lume alt pohla- ja mustikavarsi kraapida.
Kevade saabudes metskitsekarjad lagunevad.
Metskits on Eestis väga tavaline. Ta on taimetoitlane, suvel eriti rohttaimi. Talvel on ta
toiduks samblad, samblikud või männi-/kuuseokkad. Metskitse peamised vaenlased on
hundid, ilvesed ja rebased
annaabi.ee 
