Metsade sääst
Püha seostus
üleloomuliku maailmaga, millest inimene arvati olevat sõltuvuses. Iseloomulikemaks
jooneks pühaga ümberkäimisel oli oma tegevuse piiramine või täielik puutumatuse
keeld. Rahvusvahelises terminoloogias nimetatakse sellist nõuet tabuks. Tabu rikkujat
pidi tabama vältimatu karistus.
Hiiele või pühapuule tuli lepituseks viia ohvreid. Ohvriks sobis münt, mis pandi puu
õõnsusesse, riideriba, mis seoti puu oksale või mõni toiduohver. Toiduohvriks võis
olla pala uudseleivast, kausitäis värsket leent tapetud kodulooma lihast jne.
Hiite ja pühapuude pärimustele on väga iseloomulik motiiv, et see, kes püha puud või
metsatukka rüvetab, tabab mingisugune karistus. Tüüpiline on, et tal kas hukkuvad
kariloomad või ta haigestub. Mõnikord on hiiepuude raiumine muistendi kohaselt
toonud kaasa raiuja surma.
Folkloristid on täheldanud muistendites aja jooksul toimunut huvitavat muutust.
annaabi.ee 
