328). Peensoole veresoonte võrgustik lähtub soolekinnistist, mis moodustab tiheda kapillaaridevõrgustiku ulatudes hattudeni. Sooles toimuv eritumine kui imendumine on osaliselt passiivne ja osaliselt aktiivne. Tasakaal eritumise ja imendumise vahel tähendab, et sooles on alati väike kogus soolemahla, milles on mitmesuguseid ensüüme- näiteks peptidaasid. Sooltes liigub toit rütmiliselt kokku tõmbudes ja lõtvudes, liigutades ja segades sedasi toidumasse (Nienstedt jt 2001: 328-332) Kasutatud kirjandus Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. Nienstedt, W., Hänninen, O., Arstila, A., Björkqvist, S.-E., Osakeyhtiö, W. S. (2001). Inimese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn: Medicina.
Alati tasub ka imetava ema söögilaud tähelepanelikult üle vaadata (võimalik toiduallergia). Kõhulahtisusega kaasnevad sümptomid Viirustest põhjustatud nakkusliku kõhulahtisuse korral esineb peamiselt nõndanimetatud peensoole tüüpi kõhulahtisus, mille 6 korral on väljaheidet koguseliselt palju ja roojamine ei ole kuigi sage. Kui soole limaskest on põletikuline ja ärritatud, siis sool kiirendab oma tööd, püüdes ärritavaid toidumasse võimalikult kiiresti edasi (välja) lükata. Kuna toidu ja sooleseina vahelise kontakti aeg lüheneb, jääb roojamassidesse rohkelt seedumata toiduosiseid. Jämesoolepõletike (peamiselt soole bakternakkuste) korral imendub läbi põletikulise sooleseina vähe vett ja soolesisu jääb vedelaks. Ka ei ole soolesein põletiku korral eriti venitatav, seega mahutab sool jääke normaalsest oluliselt vähem. Toidujäägid venitavad soolt, venitamine on valus, sool tõmbab