Marjad - referaat
Muus osas on liik üsna
sarnane punase sõstraga, mis pole meil looduslik liik, kuid võib vahel looduses leiduda
metsistununa. Karvase sõstra marjad on sama moodi punased ja hapu maitsega nagu punased
sõstrad, kuid põõsa küljes on neid märksa vähem.
Mageda sõstra kohta kirjutab Osvald Pogen raamatus ,,Meie marjad" (1977), et see on
peamiselt ilutaim. Tema punased kerajad marjad on ebameeldiva lääge maitsega, kuid väga
suure karotiinisisaldusega. Toidumarjana leiab vähe kasutamist.
Hendrik Relve on oma hinnangus pisut leebem. Ta kirjutab, et mage sõstar on meie looduses
leiduvatest liikidest kõige tavalisem. Seda põõsast leidub paljudes metsatüüpides,
puisniitudel, rannavallidel ja mujal. Liigi nimi rõhutab, et muidu karvase ja punase sõstraga
sarnaste ja punaste marjadega põõsal on marjade maitse hoopis teistsugune. Need ei tundu
keelel üldse hapud, vaid läägevõitu, õigupoolest ilma igasuguse maitseta. Marjade järgi olevat
annaabi.ee 
