Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
sajandist
põllumajandusega seotud, ei saanud ka Eesti põllumajandus, eelkõige mõisad, toimuvast
kõrvale jääda. Põllumajanduse arendamiseks asutati 1792. aastal Liivimaa Üldkasulik ja
Ökonoomiline Sotsieteet. Hakkasid levima põhimõttelised uuendused, nagu
maaparandus, viljavaheldussüsteem, täiustatud põllutööriistad, uued põllukultuurid
(kartul, ristik) jne. Mõisate kaudu jõudis see kõik järk-järgult ka taludesse
(entsüklopeedia 1998).
9
Rahva toidumajandusse tõi suure muudatuse kartulikasvatuse levimine 19. sajandi
alguspoolel. Kartul sai Eesti põldudel võrdlemisi üldiseks, leevendades ikaldusaastate
näljahädasid. Talupoegade toidulaual omandas kartul tähtsa koha, mõisate
viinaköökides hakati kasutama seda vilja asemel (entsüklopeedia 1998).
Maakäsitöö
Aastatad 1700-1816 on käsitööliste andmete kohta ulatuslikud. Käsitöölisi oli rohkesti
kirikute, kõrtside ja mõisate läheduses