"toidumajandusse" - 1 õppematerjal

Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816

sajandist põllumajandusega seotud, ei saanud ka Eesti põllumajandus, eelkõige mõisad, toimuvast kõrvale jääda. Põllumajanduse arendamiseks asutati 1792. aastal Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sotsieteet. Hakkasid levima põhimõttelised uuendused, nagu maaparandus, viljavaheldussüsteem, täiustatud põllutööriistad, uued põllukultuurid (kartul, ristik) jne. Mõisate kaudu jõudis see kõik järk-järgult ka taludesse (entsüklopeedia 1998). 9 Rahva toidumajandusse tõi suure muudatuse kartulikasvatuse levimine 19. sajandi alguspoolel. Kartul sai Eesti põldudel võrdlemisi üldiseks, leevendades ikaldusaastate näljahädasid. Talupoegade toidulaual omandas kartul tähtsa koha, mõisate viinaköökides hakati kasutama seda vilja asemel (entsüklopeedia 1998). Maakäsitöö Aastatad 1700-1816 on käsitööliste andmete kohta ulatuslikud. Käsitöölisi oli rohkesti kirikute, kõrtside ja mõisate läheduses