juurte vahel või kaldanõlvas ning on vooderdatud pehme materjaliga (tavaliselt saakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisiga poolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5, emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Suurimad vaenlased ja toidukonkurendid on saarmas, mink ja rebane. 1980-tel aastatel üritati Eesti naaritsapopulatsiooni päästa Tallinna Loomaaias, kuid loodusest püütud isendid ei hakanud seal sigima ning surid. Praegu Tallinna Loomaaias Hiiumaale asustamiseks kasvatatavad loomad on pärit Venemaalt. Kuigi mõnedes kohtades Eestis on nähtud Euroopa naaritsa tunnustega isendeid, ei ole naaritsa leidumine meie looduses kinnitust leidnud. www.jahindusinfo
Ujulestad tagajalgadel paremini arenenud kui eesjalgadel. Toiduks on enamjaolt kalad, konnad, vähid, veeputukad, limused, linnud, pisinärilised. Toiduküllusel soetab varusid. Tiinus 73 päeva, poegi 4-5, sünnivad kaldaurus asuvasse pessa. Pojad pimedad, toituvad emapiimast kuu aega. Sügisel iseseisvuvad. Naarits on põhiliselt öise aktiivsusega, üksikeluviisiga poolveelised loomad. Peale pesitsusuru võib tal olla ka teisi ajutisi peidikuid. Suurimad vaenlased on toidukonkurendid - saarmas, mink, kärplased. MINK (Mustela vison) - ainult alamokk on valge, rinnal võib olla valgeid laike. Värvus varieeruvmust, saba tipp ahenev. Osav ujuja. Jahib peamiselt öösiti. KÄRP (Mustela erminea) - suvekarv - ülevalpool pruun, allpool valge, talvekarv - valge. Saba on umbes pool keha pikkusest, alati musta otsaga. Põhitoiduks on pisinärilised ja linnud (veelinnud, kanalised), munad, roomajad
annaabi.ee 
