Köögiviljad ja seened
Eriti kiires tempos suurenes tomati tootmine ja tarbimine
möödunud sajandi II poolel. Tomatit võib õigustatult pidada 20. saj köögiviljaks. 51
Eesti kliimaoludes on tomat põhiliselt katmikköögivili. Põhiline tomativajadus kaetakse meil
impordi arvel, tänu millele on see köögivili nii värskelt kui konserveeritult aastaringselt
kättesaadav.
Tomat on üks kaloritevaesemaid köögivilju, kuid vaatamata sellele täisväärtuslik ning erakordselt
tervislik ja hästi maitsev toidukomponent. Suhkrute ja orgaaniliste hapete kõrval (millest
põhiliselt oleneb tomati maitse) leidub viljades kaaliumi-, fosfori-, magneesiumi- ja rauasooli ning
mitmeid inimorganismile väga vajalikke mikroelemente (vaske, tsinki, joodi, fluori).
Märkimisväärsel hulgal sisaldavad tomati viljad C-vitamiini (10 20mg%) ning karotiini, B-
grupi, PP-, K- ja E-vitamiini. Rohelised (valmimata) tomativiljad sisaldavad mürgist alkaloidi
solaniini, mis hapendamisel ja kuumutamisel laguneb.