Kasvatus Hiina ja Islami kultuuriruumis
ebaviisakam, ei hulbi äädikas. Nad ei määri rasvaga enda ees lebavat leiba, ei
siruta end oma kohalt kaugele; ei laku sõrmi, ei topi suud täis, ei võta suhu nii suuri
tükke, et huuled jäävad rasvaseks, ei topi korraga suhu kahte erinevat toidupala
ega söö soolast eelrooga. Viimast peavad nad häbiväärseks; kui vaid mõnikord
kaunid lauljannad ja peened daamid lubavad endale mõnu süüa soolast oma
armukese majas ning edvistada üleoleva suhtumisega toitu ja üldnõutud
toidukommetesse.''
Islamimaailma keskaaja nõutud kombed
Õige toit ja õige käitumine toidulauas on Allahi teenimine ja sellele pööratakse
kasvatuses ülisuurt tähelepanu islamimaailmas.
Islami kasvatusmudel
Juba enne islami perioodi olid araablastel-nomaadidel välja kujunenud oma järglaste
kasvatamise ja õpetamise traditsioonid. Need sisaldasid nii eetikanorme kui ka
inimese harmoonilise arengu printsiipe.