Rehielamu referaat
Tule saamiseks hoiti reheahjus paksu
tuha all süsi. Juhtus siiski tuli kustuma, käidi teisest perest tuld toomas põlema süüdatud
riideräbalaga.
Rehetoa õuepoolses külgseinas asus tavaliselt laud. Mehed istusid seinapoolsel pingil ja
naised väljaspool. Kuna pered olid suured, siis kõik korraga söögilaua taha ei mahtunudki. Vana
kombe kohaselt tüdrukud süües ei istunud. Ka teenijaspere sõi oma magamisasemel või järidel
istudes, toidukauss süles. Pärast sööki tõsteti söögilaua plaat seina äärde, et oleks rohkem ruumi.
Magamiseks kasutati kõiki võimalikke kohti. Suurte taluperede puhul magati rehetoa
põrandal õlgedel. Vanemad liikmed said koha ahju peale, mehed magasid ka partel. Suvel oli
lihtsam, siis magati aidalakas, kambrites jm. Rehetuppa jäid magama ainult pere vanemad liikmed.
Voodite kasutamine sai üldiseks 19.saj. II poolel. Esialgu voodikotte ei olnud, vaid magati lahtistel