Eesti traditsiooniline rahvakultuur
asemele seljatoega pingid (puust sohvad), tegema hakati ka kiiktoole.
Söögilaua puhul hakati valmistama laudu, mille jalad olid tapitud lauaplaadi alla kinnitatud
põõnadesse. Saaremaal kasutati ka kapplaudu. 19.saj lõpuks said kogu maal üldkasutatavaks nelja
püstjalaga ühendatava raami peale kinnitatud lauaplaadiga ja tavaliselt sahtliga lauad. Oluliselt rikastusid
taluelamus ka kappide poolest. 20.saj alguses hakati tegema suuremaid, kahe uksega toidukappe.
Jõukamatel oli hoopiski puhvetkapp. Riiete hoidmiseks hakati kirste ja kohvreid järjest enam asendama
riidekapi või kummutiga. 19.saj sai uuema talumööbli oluliseks kaunistusvõtteks värvimine. Eelistati
tumedaid pruunikaid ja punakaid toone, sageli matkiti väärispuidu faktuuri.
Enamasti muretseti mööblit tallu üksikesemetena. Mitu eset korraga soetati tavaliselt abiellumise
puhul. Uus mööbel paigutti elukambritesse, rehetoas kasutati edasi vanemaid ja lihtsamaid esemeid
annaabi.ee 
