Kreeka ja rooma usundid
hulka, viisid läbi rituaale ja ohvritalitusi. Preestreid nimetati pontifeksideks ja ülempreester oli
pontifex maximus kelle tiitel kuulus keisririigi ajal ainuvalitsejale.
Roomas oli tähtis ka usundi privaatne külg, mis väljendus laaride ja penaadide
kummardamises. Majadel olid oma kaitsevaimud keda nimetati laarideks, kes kehastasid
esivanemate hingi. Nende jaoks oli majas eraldi nurk, mida kutsuti laraariumiks. Penaadid olid
vaimud, kes kaitsesid perekonna toidukambrit ning keda austati koos koldejumalanna Vestaga.
Nagu ka Kreekas, nii peeti ka Roomas müsteeriume näiteks Bacchuse kultus oma orgiatega.
Müsteeriumikultused eksisteerisid kõrvuti riigiusundiga ning neid kiusati taga nagu ka kristlust,
mis sellel ajal Roomas levis.
Kui kõrvutada Kreeka ja Rooma usundid, siis leidub nendes hämmastavalt palju sarnasusi,
aga ka palju erinevusi. Huvitav on see, et suur Rooma riik oli nii tugevalt mõjutatud allutatud ala
annaabi.ee 
