Sissejuhatus biosüstemaatikasse kordamisküsimused ja vastused
On eristunud
eesja
tagaots, erinevad ala ja ülapool, aga peegelpildis parem ja vasem pool (üks
sümmetriatasapind). Keha
tekib neil lootearengus kolmest algsest rakkudekihist ehk lootelehest (ektoderm,
entoderm, mesoderm), enamasti on olemas teisene kehaõõs ehk tsöloom, mida
osaliselt või täielikult ümbritseb mesodermist epiteel (viimane võib väiksematel
puududa
– siis nimetatakse õõnt pseudotsööl). See eluvorm on kohane aktiivseks
liikumiseks
kindlas suunas. Suu, toiduhaaramiselundid, meeleelundid ja suuremad
närvikeskused
on koondunud eesotsa.
Tsöloom ehk teisene kehaõõs võib lootearengus tekkida kahel viisil (kahes eri
evolutsiooniharus): Skisotsööl (tekib mesodermirakkude
massi vahele). Enamikul tsöloomiga loomadel, esmassuustel (Protostomia).
Enterotsööl (mesoderm koos tsöloomiga kujuneb ürgsoole, entodermi külgmistest
soppidest). Omane peamiselt
teissuuste (Deuterostomia) klaadile, kel on ka muid iseärasusi.
92
annaabi.ee 
