siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine Põhjavee reostumise põhjused Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostus-teede soolatamine Õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus Inimese mõju põhjaveele Intensiivse veekasutuse tõttu on põhjavee tase
plastikud sisaldavad kemikaale Reostus kanalisatsioonist: Paljudes maailma piirkondades jäävad kanalisatsiooni reoveed töötlemata majapidamises kasutatavatele toksilistele kemikaalidele Reovee puhastamata kujul merre laskmine võib põhjustada ka inimeste haiguste levikut Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad-mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine
merepõhjaelukaid. Merest võib praht omakorda sattuda rannikule ning randadesse, mis mõjutab negatiivselt turismi ning sellest saadavat majanduslikku kasu. Meres olev praht põhjustab samuti majanduskahju kaluritele. Inimese tervist ohustavad eelkõige merre sattunud ravimijäätmed, uimastitarvikud ja klaasikillud. Maailmemere reostmuse tagajärjed - Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis - Vähenevad kalavarud - Mõju inimese toidualauale - Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni - Rannikualad reostuvad-mõju turismile - Vetikate vohamine - Korallide hävimine Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevat biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja meriahvena varud. Kalaliikide biomassi vähenemine ei tule ainult aktiivsest püügist või ülepüügist, vaid ka mere saastumisest.
inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale. Põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust. Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklus ja õnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Tagajärjed: Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad - mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine 10. Analüüsi kaardi ja hüdrograafi abil jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju. Äravoolu mõjutavad tegurid: Sademed Õhutemperatuur (aurumine) Lume sulamine (liustike sulamine) Juuredevool lisajõgedest
Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE! MAAILMAMERE REOSTUMINE · Põhjused Tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostusjõuab jõgede kaudu Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine MAAILMAMERE REOSTUMINE · Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine MAAILMAMERE KAITSE · 1970.a merekaitse üldlepingeesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastavate reoainetega · 1974.a Läänemere konventsioon · Ramsari (1971.a.) rahvusvahelise tähtsusega märgalade konventsioon (Matsalu alates 1975) JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAD TEGURID · Äravoolu mõjutavad Sademed
annaabi.ee 
