kaugemale. See nõudmine kutsus Kartaagos esile raevu ja vihapurske puhangu. Otsustati linna kaitsta viimase veretilgani. Kogu elanikkond töötas ööd- päevad: sepistati relvi, ehitati viskemasinaid, kindlustati müüre. Naised lõikasid oma juuksed maha, et punuda neist viskemasinatele nööre. Kui Rooma armee oli lähenenud linnale, leidis ta selle kaitsmiseks suurepäraselt ettevalmistatuna. Kartaago võimsad müürid kannatasid välja kõik roomlaste tormijooksud ja suured toiduainetevarud võimaldasid elanikkonnal taluda pikka piiramist. Seetõttu ei toonud kaks esimest sõja- aastat roomlstele mingit edu. 146. a. kevadel e.m.a. algas üldine Kartaago ründamine. Seks ajaks algasid linnas nälg ja haigused. Ühel Rooma väeüksusel õnnestus tungida linna näljast nõrkenud garnisoni poolt halvasti kaitstud müüriosa kaudu. Selle väeüksuse järel tungis sisse ka kogu armee. Kuus päeva kestsid ägedad lahingud linna tänavail: kartaagolased kaitsesid visalt iga maja
23.veebruaril 1918.a. , kui Pärnus kuulutati välja iseseisev EESTI VABARIIK. (24.02.1918 tehakse seda ametlikult Tallinnas) 25.veebruar 1918.a. vallutasid Saksa väed Tallinna (3.märts Narva) ja algas Saksa okupatsioon (veebruar-november. 1918) Kehtestatakse sakslaste range okupatsioonivõim ja püütakse taastada Balti-sakslaste eriõigusi. Kõik mis võimalik Saksa riigi sõjalisteks vajadusteks viiakse Eestist välja – sh. toiduainetevarud, tööstussisseseaded jms. Eesti seltsid ja erakonnad keelustati, Eesti rahvusväeosad ja Omakaitse saadeti laiali; mitu tuhat arreteeriti, mitmed juhtivamad Eesti tegelased sh. peaminister Päts saadeti Ida-Preisimaale vangilaagrisse. Ametlikuks keeleks sai saksa keel ja ka Tartu ülikool ja gümnaasiumid läksid üle saksakeelsele õppele. Balti Hertsogiriik – sakslastel oli plaan rajada Eestisse ja Lätisse nn. oma riik mis oleks
annaabi.ee 
