Raiskamine võtab tulevikult võimalused.
Arenenud riikides on palju
inimesi, kes toiduda pirtsutavad ning seda raiskavad, aga nad ei mõista, et kellelgi
teisel oleks ära visatud toitu vaja, et elus püsida. Inimkonna suurenedes väheneb
põllumaa pind ja see muudab kõigi toitumise lähiaastatel raskemaks. Samuti on
aeglustunud kõlvikute viljakus. Ligikaudu 500 miljonit inimest elab riikides, kus
põllumaad pole enam nii palju, et kasvatada vajaminevat toitu. Seega peavad nad
sõltuma sissetoodud toidst. Aga kui riikides jätkub toidu raiskamine, siis seda ei jätku
tulevikus meile kõigile.
Ühesõnaga võib öelda, et raiskamisest tulenevaid probleeme on palju. Need kõik
ohustavad suurel määral meie tulevikku. Olgu nendeks siis toidupuudus, taastumatud
maavarad, ohustatud liigid või mageveepuudus. Me peame neid kõiki üritama ära hida
ja sellega endile ohutu tuleviku tagada.