Referaat mahtra sõja kohta
Tuhande hoobi saajad Peeter Olander ja
Ado Andrei kannatasid ebainimliku karistuse lõpuni ära.
Küll oli elusädemeke, mis neile ihusse õhkuma jäänud, nõrk ja väeti, küll ei suutnud
nad vankriteljelt enam tõusta, kui nad viimase käigu olid lõpetanud, küll polnud
nende ihud enam muud kui narmendavad ja verest nõrguvad korjused... Aga nad
elasid, nende südamed tuksusid ning Peeter lõi silmadki lahti, kui tohter oli teda oma
abinõudega toibutanud. (E. Vilde "Mahtra sõda")
Vangid viidi osalt jalgsi, osalt küüthobustega Tallinna tagasi, kust need, kel ette
nähtud, Siberisse sunnitööle või asumisele saadeti. Viimastega läksid pereliikmed
kaasa, nii nagu Hans Tertsiuselgi.
Väljavõte kohtuprotokollist
Nr. Risti- ja liadnimed Mis sü kellegil on Mis Kindral-
Kubernöri herra iga