Absolutism ja valgustus ajastu
Keemia tekkimine
Antiikajast oli tuntud ja tunnustatud kujutlus, et Maa koosneb 4-st elemendist: õhust, tulest, maast ja veest. Probleeme põhjustas aga põlemisprotsessi
seletamine miks puu põleb, aga kivi mitte. Tekkis flogistoniteooria, mille kohaselt põlemisel eraldub nähtamatu tulemateeria. Flogistoniteooria alusel
seletati ka raua roostetamist kui aeglast põlemist.
A.L de Lavoisier (1743-1794) prantsuse teadlane tuli järeldusele, et metalli oksüdeerumisel toibum küll metalli ühinemine õhuga, kuid mingit flogistoni,
mida metall ära annab, ei eksisteeri. Ta väitis ,et õhk koosneb gaasidest, sesaldades 1/5 hapnikku ja 4/5 lämmastikku. 1789 ilmus tal raamat ,,keemia
elemendid" , milles ta loetles 33nö põhiainet, lükates sellega põhjalikult ümber kujutluse, et Maa koosneb 4-st elemendist. Oli antiikaja traditsioone
järgides nimetikku võtud ka soojuse ja valguse.
Henry Cavendish (1731-1810) inglise teadlane avastas 1766