räägitakse aga, et Timo on Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, aga korvi saanud - see viimane on natuke tõsi, sest see uhke preili oli keisri sohilaps, keda too tahtis oma lemmiku, Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius
Eevale räägitakse aga, et Timo on Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, aga korvi saanud - see viimane on natuke tõsi, sest see uhke preili oli keisri sohilaps, keda too tahtis oma lemmiku, Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius
räägitakse aga, et Timo on Peterburis mingi uhke preili kätt palunud, aga korvi saanud - see viimane on natuke tõsi, sest see uhke preili oli keisri sohilaps, keda too tahtis oma lemmiku, Timoga, paari panna, aga kuna Timo Eevat tahtis, siis maskeeriti ta keeldumine korvisaamiseks. *Võisiku mõis oleks sellal kui Timo vangis oli peaaegu haamri alla läinud, kuna Timol olid varem võlad, aga keesgi võlausaldajatest loobus tohutusuurest nõudest, mis Eevale ka mõisa alles jättis. Hiljem selgus, et selle loobuja isiku taga oli tegelikult keiser. *Kuidas Timo oma kõige ustavamal mehel silma peast lõi - Sellal kui ta sõjaväes oli, oli ta korra Saksamaal (kohtus veel Goethega, kes talle pyhendusega luuletuse kirjutas) ja seal mingi peo ajal ryndasid linna prantslased, tema koos paari mehega yritas linnast välja murda, et Timole alluvaid vägesid appi tuua, aga kokkupõrkes prantslastega raius Timo kogemata, seda