Giuseppe Verdi
sisemaailmale suurt tähelepanu. Ta rikastas Manrico karakterit temperamendi, lüürika ja mehise
dramatismiga ning kirjutas talle itaalia revolutsioonilaulule lähedase impulsiivse, kaasaegse
üleskutsena kõlava cabaletta. Rahva kujutus aga meenutab Verdi neljakümnendate aastate
patriootlikke ooperikoore. Ehkki vabadusvõitluse idee on libreto lehekülgedel küllaltki varjatud,
pani muusika sellele võimsa rõhu ning helilooja mõtted kandusid publikuni. Sisendusjõuliselt
kirjeldab Verdi tohutuist inimkirgedest vallatud Azucenat. Naist, kelle ürgne uhkus,
emaarmastus, ohjeldamatu kättemaksuiha ning looduslapselik vabadustunne kogu ooperi kestel
värvikalt helkima lööb. Julmast türannist kättemaksuhimuliseks armukadetsejaks muutunud di
Luna jääb ooperis tunduvalt vaesemaks. Ka hingepiinadest ahistatud Gutierrezi Leonorest on
Cammarano kangelanna traditsioonilisem ning vaid Verdi poeetiline ja tunnetesügav muusika
rikastab teda veenva lüürika ja dramatismiga