Ema pole, aga igavesti poja kõrval ning varsti tuligi aeg, kus Peer Gynt ise hakkama pidi saama. Seda ta tegigi ning lahkus kodust. Peer Gyntil oli olemas ka naine, Solvejg. Naine armastas Peer Gynti sama palju, kui mehe ema poega oli armastanud. Naine andestas mehele alati, ta ei pidanud kunagi tema vastu viha. Solvejg ootas meest aastaid, ja oli kindel, et mees tuleb ta juurde tagasi, kuid see jäi vaid tema lootuseks ja unistuseks. See oli tohutlut suur armastus, mida naine Peer Gynti vastu tundis. Peer Gynti egoistlike illusioonide maailm. Peer Gynt elas oma tavalises maailmas. Pigem nägid teised teda, kui illusioonide maailmas olijat. Ta tegi vahetevahel üsna veidraid asju. Temast räägiti väga palju ja pikka aega, kuna ta oli inimestele näidiseks. Selliseks näidiseks, kelleks ei tohtinud keegi kunagi saada. Seda juba seetõttu, et teda ei sallitud peaaegu kusagil. Aga peamine oli see, et ta oli iseendaga alti rahul
Loodus on inimtegevuse mõju tõttu olnud pikemat aega pidevas muutumises. Inimtegevuse mõju tõttu on mõned liigid pääsenud ka punastelt lehtedelt kollastele, kuid siiski osad liigid surevad paratamatult välja. Punase raamatu põhimõte on see, et üles tähendada kõikide liikide seisukord, mis vähegi võimalik. Aidatakse väljasuremisest neid, keda veel vähegi saab. Teadlased täiustavad koguaeg Punast Raamatud, aga see ei saa kuangi valmis, sest andmed on tohutlut muutlikud. Keskkond säilib ainult tänu sellele, et see on mitmekesine.Selle säilitamiseks kirjutasid 157 riigi juhid 1992. aastal Rio de Janeiros alla bioloogilise mitmekesisuse konventsioonile. Aastal 2008 oli punasesse raamatusse kantud 44 838 looma- ja taimeliiki, nendest 16 298 olid eriti ohustatud liigid 2009. aasta seisuga on punasesse raamatusse kantud 47 677 looma- ja taimeliiki, nendest 17 291 liiki on eriti ohustatud