Eesti rahvamuusika
arvatavasti tundnud ka eesti karjased.
Vurr tehakse seajalakondist või puust. Nööri otsa kinnitatud tükike pannakse õhus kiiresti keerlema, nii et kuuldub vurin.
Lehepilli (heinapill, tohupill, kukepill) heli tekitatakse sõrmede või huulte vahele pingutatud sireli või haavalehe, orasheina või kasetohu
servale puhudes. Puulehega saab mängida üsna suure heliulatusega meloodiaid. Lehepilli mängiti õitsil käies ja heinamaal ning koos teiste
pillidega tantsukski. Tohupillil imiteeriti lindude häälitsusi, eriti ööbiku laulu.
Rukkirääk (osjapill) valmistatakse rukki või põldosja kõrrest, mille alumine ots lõhestatakse. Kui puhuda pilli lahtisest ülemisest otsast,
tungib õhk läbi lõhede, paneb need võnkuma ja tekitab midagi rukkiräägu häälitsuse sarnast.
Putkepilli (härjapill) saab teha heinaputkest või pärnakoorest. Pilli alumine ots on kinni (putke sõlm või punn), selle lähedale on lõigatud
annaabi.ee 
