Läti ajalugu
kokku tulid väidetavalt Riia tänavatele 50000 inimest. Kubermanguvõimud rakendasid jõudu,
13jaanuariks saadeti sõjaväeosad, Väina jõe kaldal tule avamine, esimene verevalimine. Viabus
üldstreik kuid sõvenesid revol meeleolud, jõudsid linnadesse Liibavisse , Miitavisse, Dünaburgi.
Imbus maale, mõisatöölistestreigid. Revol liikumise ägenemine. LSDTP pani käima esimese
ajakirja, „Cina“ ehk võitlus. Anti välja kümneid lendlehti. Parteiga ühines tohtuut mass inimesi,
revol eel u 2500 inimest hinnaguliselt, 1905a lõpuks 18000 liiget. Läti sotsdemo isel et tegemist
radikaalselt meelestatud relvastatud võitlusele organiseeritud, koguti raha et haknkida relvi, rünnati
rahaasutusi. Õhutati talurahva väljaastumisi. 1905a suvel muutusid kallaletungid mõisatele
tavaliseks. Hakati ründama ka mõisate peahooneid, põletamine. Erinevalt eestist, lätis toimus see
põletamine märksa pikemalt