Kirik kõrg- ja keskajal: probleemid ning nende mõju kirikule
ilmalik võim. Tulemuseks oli vaid suur ilmaliku- ja vaimuliku võimu kaugenemine
ning tülide jätkumine. Samuti kaotas riik sissetulekuallikaid, mis andis tunda
ühiskonna heaolus.
Ilamliku- ja vaimuliku võimu tüli jõudis haripunkti 1076. aastal, kui keiser Heinrich
IV tagandas paavst Gregorius VII. Vastukaaluks kuulutas Gregorius VII tagandatuks
keiser Heinri. Nüüd kui tüli oli sedavõrd suur ning ametis ei olnud ei keisrit ega
paavsti kannatas riik ja kiriku elu tohtutl, sest puudus isik, kes juhiks neid. Lahendus
sellisele segadusele tuli aga peagi. Rahvas, täpsemalt ülikud toetasid paavsti ning
keisrit ähvardati ametist kõrvaldada. Tüli lõppes täielikult alles 1122. aastal sõlmitud
Wormsi konkraadiga, millega vaimuliku ametitunnused andis paavst või piiskop ja
ilmaliku võimu aga keiser. Sellist lahendust võib pidadaigati õiglaseks ja võrdseks.
Wormsi konkordaadi mõju ühiskonnale ja kirikule oli seega igati positiivne.