küsimustele. 1. Milliseid ühiseid ameteid (3) pidasid Faehlmann ja Kreutzwald? Mõlemad töötasid arstina, õpetajana ja tegutsesid Õpetatud Eesti Seltsis. 2. Millal ja kuhu rajas Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning mis oli seltsi huviobjektiks? 1838. aastal lõi Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsi ning huviobjektiks said eestlased, nende ajalugu ja maa. 3. Kellena ja kus töötas Faehlmann (2)? Eesti keele lektorina Tartu ülikoolis ja tohtrina Tartus. 4. Mis on Faehlmanni tähelepanuväärsemaks loominguks? Kui palju seda on? Loetle need. Tema kõige rohkem tähelepanu äratanud tööks on tema müütilised muistendid (arvult 8) ,,Emajõe sünd", ,,Keelte keetmine", ,,Loomine", Vanemuise laul", ,,Koit ja hämarik", ,,Muinaslood". 5. Mis annab Faehlmanni müüdile ,,Koit ja Hämarik" erilise puhtuse ning kunstilise mõjutuse? Vahekorda kätketud igavese armastuse motiiv annab müüdile erilise puhtuse ja kunstilise mõjutuse. 6
detsembril 1785 ja on sinna ka maetud. Lühikest õpetust tegema asudes oli Wilde 34-aastane, ta asutas selleks Põltsamaale trükikoja, mille ta ostis Kopenhagenist ja mille sisseseade oli vaid hädapärane üks press ja mõned kirjagarnituurid, valatud ilu- ja vaheliistukesed. Trükikoda läks maksma 200 rubla, seal töötas üks laduja, kes oli ühtlasi ka trükkal, lühemat aega ka üks õpipoiss. Trükikoda asus Kuningamäe karjamõisa piimakojas. Teada on, et Wilde sai tohtrina 200 rubla aastas palka, tõenäoliselt aga pidi ta oma trükistele juurde maksma, kuni ta müüs paari aasta pärast oma pisikese trükikoja lossihärra von Lauw'le. See oli tsensuurivaba eratrükikoda, kuna Wilde sai trükikoja asutamiseks loa kindralkuberner Browne'ilt, et seal trükkida vaid enda töid, kui need pole vastuolus religiooni ja kehtivate seadustega. See oli erakordne asi tol ajal. Trükikoda läheb aastaid hiljem 1791 Michael Gerhard Grenziuse kätte Tartusse.
annaabi.ee 
