Tartu murre, Otepää murrak
Erinevalt
lõunapoolsest tartu murde alast on siin koolikeeleks olnud põhja-eesti kirjakeel.
Emajõe lõunakaldale jäänud Vorbuse valla elanikud, kelle kontakt
lõunatartumaalastega tihedam, on keeleliselt tublisti lõunaeestilisemad. Mida enam
põhja poole, seda enam kohtame põhja-eesti keskmurde ja idamurde jooni. Häälduses
torkab kõrva Peipsi ääres levinud järgsilpide kõrgete vokaalide madaldumine (kohos
`kohus` tohtno
`tohtinud`). Levinud on ka nõrgaastmeline de- mitmus (siadele
).
Tartu murde läänerühm (Ran, Puh, Nõo) paistab silma oma keerukate kvantiteedi- ja
kvaliteedisuhetega. Kvantiteedimuutustest on haaratud nii konsonantism kui
vokalism. Pikenema kalduvad lühikesed geminaadid ja pikad vokaalid, nõrga astme
konsonantühendite ja diftongide puhul aga esimene komponent. Paljud hääliku- ja
annaabi.ee 
