väljendades autori prohvetlikku nägemust oma rahva kannatusest, kohtumõistmisest ja lunastusest. Olles loonud suure seesmise põlemise ja kaasaelamisega ning kõigi vaimsete jõudude pingutuste tulemusena, võime seda teost käsitleda kui autori ideede ja tõekspidamiste kehastust. "Ma loodan, et mu töö Eesti rahvale kaduma ei lähe. Oma kõige sügavamast südame juurtest saadik olen ta välja toonud, kuna ma selle juures kõik läbi elada tohtisin, mis ma oma kangelastest jutustada tahtsin", kirjutas Tobias pärast oratooriumi valmimist. Rudolf Tobias suri 29. oktoobril 1918.a.Berliinis, temast jäid maha naine ja kolm last. 1992. aastal maeti helilooja põrm kodumaa mulda, Kullamaale isa kõrvale. Käina alevikus, Rudorf Tobiase sünnikodus, asub nüüd helilooja muuseum, kus on ulatuslik ülevaade tema elust ja loomingust. Teosed: ,,Joonase lähetamine", eesti sümfooniline muusika esiteos (avamäng ,,Julius
Pätsu sõnade järgi ka meisterlikkuse poolest Bachile ja Händelile. Olles loonud suure seesmise põlemise ja kaasaelamisega ning kõigi vaimsete jõudude pingutuste tulemusena, võime seda teost käsitleda kui autori ideede ja tõekspidamiste kehastust. "Ma loodan, et mu töö Eesti rahvale kaduma ei lähe. Oma kõige sügavamast südame juurtest saadik olen ta välja toonud, kuna ma selle juures kõik läbi elada tohtisin, mis ma oma kangelastest jutustada tahtsin", kirjutas Tobias pärast oratooriumi valmimist. Teose keskseks ideeks on Jumala halastus, mis lunastas maailma patud Kristuse ohvrisurma läbi ja laseb patustel patust pöörduda, ning selle kuulutamise läbi Joonase, millega on viidatud kristliku usutunnistuse kõige tähtsamale postulaadile Kristuse taastulekule. Oratooriumi "Joonase lähetamine" esiettekanne toimus Leipzigis Andrease kirikus 26. novembril 1909
pakkumise tagasi lükkad.» Nende sõnadega pööras Mönnikhusen hobust ja ratsutas kõige seltskonnaga tagasi maanteele. Agnes pööras korra pead ja nägi, et Gabriel liikumatult vana paiga peal seisis ja otsekui kahet-sedes temale järele vaatas. «Üks häbematu lurjus, see talupoeg!» torises Risbiter, kes enese neiu kõrvale oli mahutanud. «Ma ei mõista, mispärast sinu isa teda karistamata jättis.» 241 «Miks sa teda ise ei karistanud?» küsis Agnes naeratades. «Kas ma tohtisin sinu isa keelu vastu teha?» «Aga kui mina sind käsiksin, kas siis läheksid teda veel karistama?» «Kui sa seda otse himustad . . . » kogeles Risbiter kahvatades. «Preili Agnes,» ütles Delvig, kes nende juttu oli kuulnud, «ärge saatke oma peigmeest paljaste kätega lõukoera suhu. Teie näete, et tal väetikesel mõõkagi ei ole.» «Kus su mõõk on?» küsis Agnes kulmusid ker-gitades. «Risbiter on oma mõõga kõige sügavama aukartuse märgiks vaenlase jalge ette maha
annaabi.ee 
