Talu sidus ja kohustas inimeste riigitöö, mitu ametit 100% panustama. töökorraldus Nii perenaine kui ka tööoskused spetsialiseerumine peremees pidid oskama kõiki töid, mida talus teha tuli. praktilised ja töökindlad rõivad moodsad, nn kiirmood, brändid kirik, kõrts, talgud, meelelahutus otsatult meelelahutusvariante pulmad, ristsed, matused tohterdasid ise, arstiabi perearstindus, sanatooriumid rahvameditsiin, arst ja spaad, massaaz, äärmiselt harva taastusravi jms VÕRDLUSALUS elukoht varakus materiaalne seis naisevalik naise iluideaal järeltulijad sõiduriist jõukuse näitajad laste haridustee seltskondlik positsioon ja suhtlemine pere ühtehoidmine toitumisharjumused noortevahelised suhted inimeste töökorraldus tööoskused rõivad meelelahutus arstiabi
baltisakslased olid oma senise positsiooni kaotanud eestlaste hulgas järjest enam kõrgharitlasi, ühiskonna uus eliit (võrreldes ärkamisajaga) Vene-Jaapani sõda (majanduskriss, sõjaväekohustus) ( http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=8&menyy_id=49&alam=12&leht=3 04/03/08 18.55) 20. saj. alguses Eestis kanda kinnitanud sotsiaaldemokraatlik mõte (üliõpilased, töölised) Arstiabi andmine oli sel ajal külatarkade tegevusvaldkond. Haigeid tohterdasid ka preestrid, eriti oli neist hinnatud F.Dubkovski (töötas Kihnul aastatel 1905-1920). 1905-1907 a revolutsioon kajastus Kihnus vaid rahvakoosolekutega. I Maailmasõda puudutas Kihnut vaid riivamisi. Sellegipoolest hävines kogu saare laevastik. Umbes 30 alust uputati Irbeni väina takistamats sakslastel sealt miinide välja traalimist. Mõned laevad sattusid merel sakslaste kätte, kes need põletasid, osa laevu uputati Pärnu jõe suudmesse. (http://www.kihnu.ee/ajalugu_pikalt.html) 04.03
annaabi.ee 
