Eesti saunakuktuur
saunaskäinul keha sügelema hakkama ja talle võisid kärnad tulla. Saunavett
soojendati kas lahtisele koldele asetatud pajas, ahju ees rippuvas pajas, elamus või
suvekojas. Hiljem hakkasid levima saunaköögid.
Sauna tuli minna heas ja lahkes meeleolus. Saunas ei tohtinud tülitseda. Vihtlemisel
tuli vastastikku üksteist abistada ja kombekohaseid tänusõnu lausuda. Saun oli püha
koht. Arvati, et saunas käivad esivanemate hinged ja haldjad. Saun oli sünnitusruum ja
tohterdamiskoht; saunas suitsutati liha, kuivatati väheses koguses vilja või lina,
vanutati villast riiet. Sauna kasutati ka eluruumina, kus elasid vaesed ja maata
inimesed, kes saunaajaks pidid oma kraaminatukesega välja kolima. Magamiseks
2
kasutasid nad saunalava, toitu tegid ahjusuus. Pärast talude päriseksostmist oli Lõuna-
Eesti suurtaludes saunakambrite ehitamine väga levinud. Saunas elasid saunikupered,