V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
»
Jehan oli ikka veel üleolev ja rahulik. Mõned liaarid veeresid porri. Kapten läks neid juba
agaralt üles tõstma, kuid Jehan hoidis teda tagasi.
«Vuih, kapten Phoebus de Chäteaupers!»
Phoebus luges rahatükke ja pöördus siis pidulikult Jehani poole: «Teate, Jehan,
kakskümmend kolm Pariisi sol'i! Keda te öösel Kõrilõikajate tänaval paljaks riisusite?»
Jehan viskas oma valvakate käharate juustega pea selga ja ütles siis kõrgilt silmi pilutades:
«Meil on ju vennaks tohmanist ülemdiakon.»
«Pagana pihta!» hüüdis Phoebus. «Kui auväärt mees!»
«Lähme jooma,» ütles Jehan.
«Aga kuhu?» küsis Phoebus. «Kas «Eeva Õuna»?»
«Ei maksa, kapten, lähme parem «Vana Tarkusse» -- vana tark uss, see on sõnamäng, ma
armastan sihukest kraami.»
«Mine oma sõnamänguga, Jehan! Viin on «Eeva Õu-
273
nas» parem. Pealegi kasvab seal ukse kõrval päikese käes viinapuu. See teeb mulle rõõmu,
kui ma joon.»
«Hea küll! Olgu siis Eeva ja ta õun
annaabi.ee 
