Hindrik Prants „Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi“
kui ka lapsed hirmsa valuga hinge kahanes meeletult. Selle vastu polnud
heitsid......eriti siis, kui mul ühes majas ka mingit ravi.
tuli viis surnut kirstu panna." lk 34
,,Oh, mul on ju kõik päevad See väljendab ideaalset mehe ja naise
pühapäevad." lk 37 vahelist kooselu, milles kõik on justkui
perfektne.
,,Peäss mi täämpä jäll' iks saama Tohkri Tohker oli mõisnik, keda mõisateolised
kubija alla, sis võiss iks är ellä. Jummal hindasid, sest ta oskas oma käskimistes
hoidku, et saame Kimalase alla, tuu um piiri pidada kui selleks võimalust oli.
vainlane." lk 39
,,See on selge tundemärk, et minule Hindriku ema oli nii haige, et sai isegi
enam rohtu vaja ei ole." lk 41 aru oma päästmatust olukorrast kui
Kreutzwald talle rohtu andis. Haigus oli