LÕBUS LESK
Operetis ei muhele
nagunii keegi sündmustiku üle, et "on need vürstinnad alles lehtsabad" või "vaat, mis ahnus
meestega teeb", vaid pigem võrreldakse vanade aegadega ja eeskätt lihtsalt lastakse
kaasakiskuvatel meloodiatel ennast kaasa kiskuda. Orkester oligi minu koolitamata kõrva
jaoks ikka täitsa hea.
Publikum oli muidugi erakordselt heatahtlik. Nagu ma aru sain, oli suurem osa saalisviibijaid
nii naised kui ka vanema generatsiooni rahvas (tohh-hutu naistevägi!), kellele teater oli enne
etendust mingi promoürituse korraldanud. Publik oli nii üles köetud, et tervitasid praktiliselt
iga repliiki aplausiga; kui üks tegelane suskas sisse mingi päevakajalise nalja ("ta ütles, et kui
elektri hind veel tõuseb, siis ta ei tulegi koju"), siis saal lausa hullus. Vanemuise "Lõbus lesk"
oli mul siis üldse esimene operett elavas ettekandes näha ja kuulda. Ja kui hästi läheb siis ei
jää esimene ilma teiseta ja teine kolmandata...
annaabi.ee 
