Väljendumata negatiivsed tunded võivad jääda meisse, mis viib erinevate somaatiliste probleemideni: peavalu, kõhuvalu, südamevalu ( Ljutova, Monina, 2002). 2. Tunnete kontroll Tuleb õpetada lapsel hakkama saada oma füüsilise agressiivsusega. Kui on näha, et laps muutub agressiivseks võiks ta tähelepanu juhtida muudele tegevustele nt võiksid käepärast olla pehmed pallida, mida laps saaks vastu seina loopida või hoopiski pehmed padjad mida togida selle asemel, et kedagi teist lööma läheks. Tuleb õpetada oma tundeid kontrollima ja tunnete väljaelamine toimuks sobivas ajas ja sobivas kohas. Kui keegi ajab meid vihale on tähtis suunata oma emotsoon hetkeks kuhugile mujale ning hiljem see kuskil kõrvalises kohas välja elada nii, et keegi viga ei saaks. Need aitavad emotsionaalselt pingelist olukorda leevendada ( Ljutova, Monina, 2002). 3. Empaatiavõime kujundamine Agressiivsetel laste on madal empaatialävi
mille hulka kuulusid peale tänapäeva klassikaliste alade ka pallivise, kotisjooks ja võiduturnimine. Paide linnas alanud kergejõustikuga tegelemine laienes aastate jooksul tunduvalt ja tekkis tarvidus korraliku võistluspaiga staadioni järele. Enne Esimest maailmasõda kasutasid Paide spordiharrastajad oma kokkutuleku- ja harjutuskohana Aiavilja tänaval asunud Tariuse näituseplatsi. Seal sai joosta, hüpelda, võimelda kuid ka jalgpalli togida. Sõjapäevil jäid näitused ja muud üritused korraldamata. Vahetus omanik ja spordiplats. Pärast sõda polnud enam paika, kus kergejõustiku teha. Uueks kohaks kujunes Mündi ja Vee tänava vahel asuv laadaplats ehk nagu teda rahva seas nimetati "Laadavainu". See plats oli niiöelda "eikellegimaa", kust kunagi kedagi ära ei aetud ning renti ei nõutud, lubade küsimisest rääkimata. Koht oli ka seetõttu meelepärane, et asus linna pürjerite silme alt eemal
annaabi.ee 
