Kunsti ajalugu
Kiriku üha kasvav mõju
tõstis taas esikohale sakraalehituse ning siin tuginetigi juba olemasolevatele
arhitektuurinäidistele.
Ottode aegset arhitektuuri esindavad püha Cyriacuse kirik Gernrodes ja Püha Miikaeli kirik
Hildesheimis Saksamaal (mõlemad 10.saj.) Ehitatud karolingide eeskujul, on nendegi
kavatises lähtutud varakristlikust basiilikast: tavaline oli siseruumi jaotus kolmeks lööviks.
Löövid eraldati üksteisest tihti massiivsete nelinurksete piilaritega või kasutati toevaheldust
(piilar sammas / 2 sammast/ - piilar). Võrreldes karolingide ajaga muutusid aga sammaste
kapiteelid raskemaks ja kohmakamaks, neis ilmnes tugev püüd geometriseerimise suunas.
Geomeetrilised mahud hakkasid domineerima ka kirikute eksterjööris: nelitise kohal kõrgusid
massiivsed neljatahulised tornid, lääne- ja idatornide silindriline ülaosa ei kergendanud kiriku
üldmassi, vaid kriipsutas alla hoopis ehitise nurgelisust. Kitsad ümarkaarelised aknad ,