Kunsti ajalugu
Viimane
vööndkaar enne kooriosa saab nimeks võidukaar. Romaani kirikutes hakati ehituskunsti
arenedes rakendama ka seotud võlvide süsteemi, mis seisnes selles, et kesklöövi ühele
võlvikule vastas külglöövide kaks võlvikut.
Toestuseks kasutati sambaid ja piilareid. Piilaritel on tihti igal neljal küljel kas lamedad
pilastrid või poolsambad. Romaani kirikutes kasutati ka süsteemi piilar sammas või üks
piilar kaks sammast, seda nimetatakse toevahelduseks. Kuigi romaani sambal on olemas
kõik sambale iseloomulikud elemendid baas, tüvi ja kapiteel, mõjub ta jäiga ja
raskepärasena. Samba tüvi on massiivne, baas moodustub tihti kuubi või risttahukakujulisest
(harvem ümmargusest) kiviplokist, kapiteel on kas kuubi või tagurpidi pööratud tüvipüramiidi
kujuline. Kõige lihtsamatel kuupkapiteelidel on neli alumist nurka ümardatud, keerulisemad
kaunistatud madala reljeefse ornamendi või figuuridega.